AI-st saab uus elekter, aga kas me ostame kallilt konkurendi käest või toodame ise?

AI Eesti kaasasutaja Ralf-Stiven Viru. Foto: AI Eesti

Tehisintellekt on muutumas uueks elektriks ja AI-tehased on selle majandust edendava "särtsu" tootjad. AI-tehas on kõrge arvutusvõimsusega keskus, kus arendatakse, treenitakse ja rakendatakse tehisaru mudeleid. Kui andmekeskus on andmete ladu, siis AI-tehas on nagu tööstuslik tootmisliin, kus toorandmetest valmivad töökindlad mudelid, mis mõjutavad kõiki valdkondi tervishoiust tööstuseni ja annab võimaluse pakkuda targemaid teenuseid.

USA-s loodi mullu 40 märkimisväärset suurt AI-mudelit, Hiinas 15 ja kogu Euroopas ainult kolm. USA tehnoloogiahiidude kasutuses on megaklastrid, kus kasutatakse miljoneid protsessoreid. Hiina ehitab riiklikult toetatud keskusi, mis teenindavad korraga ärisi ja riiki. Euroopa on siiani olnud pigem kasutaja, mitte looja. AI-tehaste operaatoritest on siinkandis vähemalt Nscale, Nebius, Scaleway ja atNorth.

Suurim vahe seisneb taristus. Meta rajab USAs Louisiana osariigis 10 miljardi dollari eest AI-keskust, mis kasvatab Meta graafikaprotsessorite ehk GPUde arvu 1,3 miljonini. Selline projekt ületab mastaabilt mitmekordselt isegi kõige ambitsioonikamad Euroopa teadaolevad plaanid. Euroopa Komisjon alles räägib 100 000 kiibi suurustest gigatehastest. Kui Eesti ja Euroopa ei ehita oma "elektrijaamu" ehk AI-tehaseid, jääme sõltuma teiste heatahtlikkusest.

Miks see peaks Eestit huvitama?

Eestil on unikaalsed andmestikud ja digitaalsed teenused: riigi infosüsteemi logid, eestikeelsed tekstikorpused, e-teenuste kasutusmuustrid. See on materjal, mida saaks tehisintellekti abil treenida Eesti vajadustest lähtuvateks mudeliteks. Kuid ilma kohaliku või Euroopa taristuta tuleb mudeleid treenida USA pilves kallilt, aeglaselt ja ebakindlal õiguslikul alusel.

Suveräänne AI-tehas tagab:

• Andmete kontrolli ja turvalisuse. Tundlikud andmed ei pea lahkuma Euroopast.
• Kiiruse ja konkurentsieelise. Mudelite arendamine nädalate, mitte kuude või aastatega.
• Eesti keele ja kultuuri säilimise digitaalses ruumis. Suuri globaalseid mudeleid ei huvita väikesed keeled.
• Talentide hoidmise. Tipptasemel võimsus toob siia teadlasi ja insenere.

Eesti ettevõtted saavad AI-st kasu ainult siis, kui neile on kättesaadav tipptasemel arvutusvõimsus. Muidu jääme kasutajaks, mitte loojaks.

Mis juhtub, kui ootame?

Eesti suurim risk ei ole vale otsus, vaid otsustamatus. Oleme viimase kümnendi jooksul loonud protsessid, mis venivad: uuringud, arvamused, mitmekordsed menetlused. Suured investeeringud valivad lõpuks teise riigi. Me oleme kaotanud Google'i andmekeskuse Paldiskis, suure Fibenoli tehase, tselluloositehase ja ridamisi projekte, millest avalikult ei räägitagi. Põhjus on lihtne: meil ei ole vaba tootmismaad ja planeeringuprotsess on aeglane. Investor ei oota aastaid, kuni me vaidleme iga objekti üle eraldi.

See on sama probleem, mis takistab ka AI-taristu loomist: energiaplaneeringud, üldplaneeringud, loamenetlused. Kui Eesti tahab olla võitjate riik, peab ta tegema kiireid ja selgeid otsuseid. Üle 100 miljoni euro suurused projektid peaksid saama kindla ajagraafikuga menetluse: selged normid, kindlad tähtajad ja konkreetne vastutus.

Kui me ootame, juhtub vältimatult see, et taandume importijateks. Maksame litsentsitasusid USA ja Hiina ettevõtetele. Meie firmad konkureerivad globaalsetel turgudel nõrgema tehnilise võimekusega. Parimad andmeteadlased lähevad riikidesse, kus on tipptasemel taristu. Eesti keel muutub digitaalses ruumis kõrvalteemaks, sest keegi teine ei treeni meie keelele kohandatud mudeleid.

Eesti ei pea ise ehitma kümne miljardi suurust keskust. Me peame tegema end atraktiivseks, nagu seda teevad Leedu, Poola ja Soome, kes on juba aastate jooksul turundanud end kui maailmatasemel asukohamaad andmekeskustele ja AI-tehastele.

Eesti peaks end positsioneerima ja turundama end avalikult kui AI-tehaste jaoks sobiv riik. Rahvusvahelised tehnoloogiaettevõtted vajavad selget sõnumit, et meil on suurtarbijatele soodne elektri hind, jahe kliima, mis vähendab kulutusi jahutusele, head ühendused ning kiired loamenetlused.

AI-tehased on uue majanduse vundament

AI-tehased on 21. sajandi taristu, mis otsustab majanduse ja riikide konkurentsivõimekus sama kindlalt, nagu elektrivõrgud otsustasid selle 19. sajandil. Küsimus pole enam selles, kas meil on neid vaja. Küsimus on, kas tahame olla riik, kes loob tehisintellekti lahendusi või riik, kes laeb alla teiste loomingut.

AI-st saab järgmise kümnendi majanduse baasvõimekus. Kui soovime, et Eesti ettevõtted konkureeriksid võrdsetel tingimustel, peab riik looma tingimused AI-tehaste siia toomiseks: kindel energiapoliitika, ligipääs andmetele ja selged reeglid. Me kas ehitame taristu, mis toetab innovatsiooni või lepime rolliga, kus ostame selle konkurentidelt sisse. Valik on meie teha.