Tehisaru kratid on avalikku sektorit juba aastaid toetanud

Foto: AI Eesti

Tehisintellekt on viimaste aastate jooksul muutunud üheks keskseks teemaks nii teaduses, äris kui ka riigivalitsemises. Suured keelemudelid nagu ChatGPT on toonud tehisaru inimestele senisest palju lähemale: vastates küsimustele, kirjutades tekste ja luues uusi ideid. Eestis on kasulikke tehisaru lahendusi ehk nn kratte kasutatud avaliku sektori töö toetamiseks juba aastaid.

Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov ja vanemteadur Liina Kamm, kelle igapäevatöö keskmes on turvalised andmetehnoloogiad ja nende rakendused nii Eestis kui rahvusvaheliselt, leiavad, et tehisintellekti kasutuselevõtt aitab muuta avalikke teenuseid efektiivsemaks, kuid ainult siis, kui seda tehakse läbimõeldult, turvaliselt ja inimese vastutusel.

Kamm selgitab, et tehisintellekt ei alanud suurte keelemudelite ja ChatGPT võidukäiguga, vaid on olnud olemas juba varem.

"Eestis on tehisintellekti abil loodud mitmeid praktilisi lahendusi, mis muudavad avalikud teenused kiiremaks ja turvalisemaks," ütleb ta. "Näiteks Riigi Infosüsteemi Ameti anonümiseerija aitab tuvastada ja asendada tekstides isikuandmeid, vähendades nende töötlemisest tuleneva andmelekke riski ning võimaldades asutustel oma andmeid turvaliselt kasutada. Politsei- ja piirivalveameti ABC-väravad, mis põhinevad biomeetrilisel masinnägemisel, kiirendavad piiriületust ja tugevdavad turvalisust. ERR-is kasutatav automaatsubtiitrite süsteem annab vaegkuuljatele võimaluse jälgida otsesaateid reaalajas." Kõik need ja paljud teised lahendused on avalikustatud veebilehel kratid.ee.

Bogdanov lisab, et suuremad arengud selguvad lähiaastatel. "Praegu on tuhanded ettevõtted ja ka paljud riigid katsetamas kõikvõimalikke rakendusi. Mitte kõik neist pole kasulikud ega kuluefektiivsed. Üheks suunaks, kus Eestigi võiks kaasa mängima, on väiksemad mudelid, mis keskenduvad kitsale valdkonnale ja mille kasutamine on odavam," selgitab ta. Samal ajal jäävad alles ka suured vestlusteenused nagu ChatGPT ja Le Chat, mida inimesed kasutavad igapäevaseks abiks või järjest enam ka otsingumotorite asemel.

Bogdanov rõhutab siiski ettevaatlikkust: "Suuri keelemudeleid meie Cyberneticas teenuseid juhtima ei paneks, nende otsused on endiselt liiga juhuslikud. Enne tuleb õppida mudeleid palju paremini kontrollima. Praegu peab inimene masina tulemuse üle vaatama. Sellest lähtuvalt annab tehisintellekt praegu kõige suurema efekti seal, kus tööprotsess on pikk ja hõlmab paljude andmete kokkutoomist."

Riik on seni olnud esirinnas

Bogdanovi sõnul on Eesti e-riigi puhul huvitav, et mõnes valdkonnas on riik olnud isegi süsteemsem innovaator kui erasektor. "Meenub aeg, kui Eesti ja Singapur võistlesid selles, kellel on 'ägedam' e-riik. Eesti oli tugev avaliku sektori teenuste digitaliseerimises, Singapur aga erasektori omades."

Kõik uued lahendused ei pruugi aga kohe edu tuua. "Näiteks ei pruugi üle kogu riigi mõne vestlusteenuse, näiteks Copiloti, kasutuselevõtt olla edulugu, sest identiteetide ja pääsuõiguste haldus on neis süsteemides veel ebaküps," toob Bogdanov välja. "Inglismaa kogemus näitab samuti, et ChatGPT-laadsete süsteemide laialdane kasutamine ei toonud veel oodatud majanduslikku kasu. Eesti tugevus võikski olla süsteemis ja läbimõeldud areng, mitte tormamine uute lahenduste järele."

Andmete asukoht seab turvalisuse piirid

Andmete turvalisus ja regulatsioonid piiravad tehisintellekti kasutuselevõttu avalikus sektoris: "Kõige olulisem on aru saada, kus AI-mudel tegelikult töötab ehk millises serveris ja millise riigi ettevõtte hallata see on," rõhutab Kamm. "Väga lihtne on üles seada süsteeme, mis kasutavad OpenAI või teiste pilvteenuste liideseid, kuid kui mudel asub väljaspool Euroopa Liitu, tähendab see, et ka kasutaja andmed liiguvad EL-ist välja. Ja praegu on see enamiku mudelite puhul nii."

Seepärast tuleb tema sõnul alati läbi mõelda, kas on üldse võimalik andmeid jagada: "Kui saadetud andmed on tundlikud, tuleb kaaluda, kas need üldse tohivad EL-ist väljuda. Ja kui andmed ei ole tundlikud, aga kasutajale antakse võimalus täita tekstiväli, siis ka sel juhul tuleb arvestada, et sinna võib kirjutada mida tahes, sealhulgas tundlikke andmeid. Kasutaja ei pruugi ise aru saada, et on tundlikke andmeid edastanud," selgitab ta.

Bogdanovi hinnangul võiks üheks lahenduseks olla mudelite kasutamine lokaalselt, oma taristul. "On olemas mudeleid, mida on võimalik alla laadida ja ise oma taristul üles seada. Teine võimalus on sõlmida mudeli loojaga leping, mis lubab lokaalset kasutust," ütleb ta. Lisaks tuleb tema sõnul arvestada, et vastutus jääb teenusepakkujale, kes peab tagama, et mudelile ei saadeta sobimatut sisu ning vale vastuse korral ei tehta selle põhjal otsuseid. "Lepingutega saab teoreetiliselt vastutust jagada, kuid praktikas ei ole mudeliloojad selleks alati valmis," lisab ta.

Eesti demograafilist olukorda arvestades on avaliku sektori efektiivsuse tõstmine kriitilise tähtsusega, ning siin võib tehisintellektil olla suur roll. "Kui 2001. aastal võeti kasutusele X-tee, kadus vajadus paljude käsitsi tehtud sisestustööde järele ning inimesed õppisid ümber ja said keskenduda sisulisemale tööle. Sama ootame ka tehisintellekti puhul, et rutiinsed tegevused muutuksid automaatseks ja spetsialistide aeg vabaneks olulisemate ülesannete jaoks," meenutab Bogdanov.

Cybernetica teadlased usuvad, et tehisintellektil on ka Eesti avalikus sektoris suur potentsiaal. Kuid selle kasutuselevõtt peab olema läbimõeldud ja turvaline. Kui suudetakse AI-d rakendada sama targalt nagu omal ajal digiriigi ja X-teega, on Eestil taas võimalus olla sammukese ees.