Mario Kadastik: Eesti järgmine digihüpe eeldab AI-arvutusvõimekust

Riigikogu liikme ja teadlase Mario Kadastiku sõnul võidaks AI-tehaste tulekust kogu Eesti ühiskond. Foto: erakogu

Eestil on tehisaru kasutuselevõtuks head eeldused: digiriik, kvaliteetsed andmed ja ühiskond, mis on harjunud uusi lahendusi kiiresti omaks võtma. On ideid ja ambitsiooni, kuid puudu on üks kriitiline komponent — kohalik AI arvutusvõimekus, leiab riigikogu liige ja teadlane Mario Kadastik.

Kadastiku sõnul on keskne mure tehisaru arengu juures see, et praegu asuvad praktiliselt kõik suured AI-mudelid kas Ameerika Ühendriikides või Hiinas. "Euroopa on selles võidujooksus maha jäänud, peamiselt arvutusressursi puuduse tõttu. Kui vajalik võimekus asub teisel pool maailma, liiguvad ka idufirmad ja arendus sinna. See tekitab probleeme eriti valdkondades, kus kasutatakse tundlikke või reguleeritud andmeid, näiteks terviseandmeid," tõdeb Kadastik.

Delikaatsete andmete puhul ei saa sõltuda välisriikide pilveteenustest

Keelemudeleid, mille treenimiseks piisab avalikest andmetest, saab edukalt treenida teiste riikide AI-tehastes ning kasutada Eestis, kuid keerulisemaks muutub olukord siis, kui on vaja tehisaru treenimisel kasutada delikaatseid isikuandmeid.

"Näiteks mudel, mis on treenitud Aasia või Ladina-Ameerika populatsiooni terviseandmete peal, ei omaks geneetiliste eripärade tõttu Eestis soovitud mõju. Sellistel juhtudel on treeningandmetel ja pärisandmetel suur vahe, mis mõjutab mudeli töökindlust. Seetõttu on oluline, et Eestis oleks olemas tehisaru treenimisvõimekus, ning oleks selge, milliste andmete peal ja millises õigusruumis mudeleid arendatakse," selgitab Kadastik.

Kadastiku hinnangul võiks tehisaru võtta perearstidelt ära suure osa dokumenteerimise ja kokkuvõtete tegemise tööst. "Kui arst räägib vastuvõtul patsiendiga tema muredest ning AI teeks sellest struktureeritud kokkuvõtte, võidaks arst märkimisväärselt aega ja saaks selle pühendada patsiendile. See eeldaks aga riikliku järelevalve all olevat, kohapealset või vähemalt Euroopa õigusruumis toimivat AI-lahendust, mitte pilveteenust, mis asub väljaspool meie regulatiivset raamistikku."

Eestil peab olema suveräänne osa Euroopa AI-tehases

Euroopa vajab oma AI-tehaseid, kuid investeeringud keeruka taristu rajamiseks ulatuvad miljarditesse eurodesse. "Realistlik lahendus on see, et mõni suur rahvusvaheline tegija rajab siia andmekeskuse ning Eestil on seal loogiliselt ja juriidiliselt eraldatud, suveräänne osa. Teadusrahastuse mõttes on need summad suured, kuid AI-tehase kontekstis suhteliselt väikesed. Oluline on, et Eestile kuuluks kindel ja selgelt määratletud osa võimekusest," ütleb Kadastik.

Arvutusvõimekus andmete lähedal avab uued võimalused

Majanduslikest mõjudest rääkides usub Kadastik, et suure AI-operaatori Eestisse tulek tähendaks otsest käivet kohalikele ettevõtetele ning looks eelduse uute idufirmade ja teenuste tekkeks. "Praegu on paljude projektide suur pidur see, et andmeid ei tohi riigist välja viia. Kui arvutusvõimekus asub andmete lähedal, avaneb oluliselt rohkem võimalusi. Euroopa Liidu piires on see teema arutluse all ning küsimus on, kui kaugele privaatsuspiir tegelikult ulatub."

Kuigi tehisaru ei lahenda kõiki maailma probleeme, on mitmed madalal rippuvad viljad juba praegu olemas. "Protsesside efektiivistamine, dokumenteerimise automatiseerimine, isesõitvad sõidukid ja logistikalahendused — need kõik vähendavad kulusid ja suurendavad paindlikkust. Lisaks tekivad ka nn emergentsed mõjud, mida praegu veel ette ei osata näha ehk AI hakkab eri süsteemide koosmõjus tegema asju, mille vajadust või väärtust täna veel ei tajuta," kirjeldab Kadastik.

AI-tehas ja tuumajaam on loomulikud partnerid

AI-tehased tarbivad klassikalistest andmekeskustest rohkem elektrienergiat, ja kui varasemalt võis AI-operaatorite Eestisse tulekut takistada roheelektri puudus, siis see argument enam ei päde. "Paljudes Euroopa riikides ei ole enam võimalik uusi suurtarbijaid võrku lisada, kuid Eestis on see võimalik. Ühtlasi tähendab suurtarbija võrku lisandumine võrgutasude langemist," selgitab Kadastik. "Stabiilsed suurtarbijad loovad nõudluse, mille najal saab rajada uusi tootmisvõimsusi. See annab omakorda investeerimiskindluse energiatootjatele."

Tuumaenergia pooldajana näeb Kadastik AI-tehastes tuumajaamadele loomulikku partnerit. "AI-tehas vajab ööpäevaringselt stabiilset elektrivarustust ning tuumajaam kindlat ja prognoositavat tarbijat," ütleb ta. Kadastiku hinnangul võiks kaaluda võimalust rajada tulevase tuumajaama kõrvale AI-tehas, mis saaks otseliini kaudu elektrienergiat. Andmekeskuses tekkivat soojust oleks võimalik suunata kaugküttevõrku.

Kadastik ütleb lõpetuseks, et AI-tehaste tulekust võidaks kogu Eesti ühiskond. "Elektriturg muutuks stabiilsemaks ning riigi väärtuspakkumine rahvusvahelistele investoritele kasvaks. Lisaks on AI-tehastel tulekul ka julgeoleku aspekt. Kui mõni USA ettevõte omab Eestis strateegilist taristut, suureneb nende huvi piirkonna stabiilsuse julgestamise vastu. AI-arvutusvõimekus annab võimalusi ka riigikaitselistes rakendustes, näiteks droonide tuvastamisel ja tõrjumisel."